Luuleraamat "Head teed?"

Juba esimesel korral, kui ma nägin pealinnast tagasi maale sõites silti „Head teed!“, mõtlesin, et miks ei võiks see olla hoopis „Head teed?“? See tuletaks igale möödujale meelde, kes, miks ja milline ta siin ilmas on. Igaühel on võimalik valida, milline ta olla tahab ja selliseks ka saada. Kõige olulisem on teada, kes sa iseenda maailmas enda jaoks oled. Teised näevad sind nagunii nõnda, nagu neil on oma maailmas olles parasjagu vaja näha. Niisiis, iga kord, kui ma kohtan väljendit „Head teed!“, mõtlen ühtlasi, et kas sa sel teel ka midagi head teed?
Paljud lood selles kogus said kellestki inspiratsiooni. Kellegi mingist ütlemisest, olemisest või küsimusest, mis pärinesid eelkõige mu lastelt. Paar luuletust on pärit juba esimesest kogust, kuid on siin natuke teise näoga. Üks luuletus on aga hoopis mu abikaasa kirjutatud – kuna see meeldis mulle nii väga, siis küsisin luba seda ka teistega jagada. Soovin igale lugejale inspiratsiooni luua ja jagada oma elus palju ilusaid lugusid!